Edit
Targutava inimese selgitav sõnaraamat

Otsustasin siia paari järgmise kuu jooksul koondada kõik oma FB seinal avaldatud mõisted, mis pärinevad autobiograafilise triloogia “Üks Kõiksus” esimesest raamatust “Ühestumine”. Või õigemini selle raamatu viimasest osast, mis kannab nime Targutava Inimese Seletav Sõnaraamat ehk TISS.

See sõnaraamat sündis naeruväärsest ideest, et universumit ja elu on võimalik defineerida. Sellega seoses ei maksa järgnevat liiga tõsiselt võtta. Olen lugenud umbes 2500 raamatut, seepärast olen üsna kindel, et selles sõnaraamatus on vaid mõni üksik originaalne sõnaseletus. Ülejäänu on üles korjatud ja pisut kõpitsetud mõtted mind mõjutanud õpetajatelt, mõnele silmatorkavalt äratuntavale panin mõjutaja nime juurde.

Hoolimata akadeemilise kraadi puudumisest, püüdsin alguses olla tõetruu, kuid inglise-, saksa- ja venekeelsed allikad viisid mind vääramatult ladina- ja kreekakeelseteni välja. Nii ma jätsin raamatu selles osas algallikatele viitamise teadlikult kõrvale. See ei ole teadustöö ja veel vähem on see filosoofia ajaloo õpik. Järelikult ei ole mõtet TISSi külge rippuma jääda. Kui suutäie naerda saad, on asi juba hästi. Kui mõni mõte ajus uued seosed loob, siis on see juba üle mõistuse hea tulemus.

Aeg on jõud, mis võimaldab põhjusel tulemuse või tagajärjena esile tõusta.

Antroposoofia on Rudolf Steineri loodud inimesest lähtuv maailmavaade, mille keskmes on iseennast tunnetav inimene. Kreeka keeles tähendab ἄνθρωπος inimest ja σοφία tarkust. Seega siis tarkus või teadmine inimesest.

Areng on uue kvaliteediga suhte kujunemise protsess. Toimub läbi muutuse, mis kutsub esile kriisi. Kui senine suhtumine ja suhe enam ei toimi, annab kriis võimaluse need kvalitatiivselt uuele, toimivale tasemele tõsta. Arengu eeldusteks on tähelepanuvõime avardumine, loominguvabadus ehk eksimishirmu ületamine ja julgus ning oskus lahti lasta sellest, mis enam ei toimi.

Armastus on mina juurest meieni kulgemise teekond ehk protsess, mille käigus tingimused oma mõtte kaotavad. Armastus on täiuslikkuse tunnetamine ja terviku mõistmine. See on ühtsustunne kõigega. Armastus on andmine, mitte saamine, ja otsus, mitte vastus.

Autoritaarsus on ülemvõimule pimesi alistumise nõue. Selle juured on kinni konkurentsis – autoritaaril on alati õigus, sest muidu ei saa olukorda kontrolli all hoida. Teine arvamus on sama mõttetu kui teine rool ralliautos.

Autoriteet on vaimne mõjuvõim, mis võrsub armastusest. Kasvab eeskuju ja tähenduste loomise toel. Väetiseks on väärikus, usaldus ja austus.

Déjà vu on seisund, mis tekib vahetult enne teist korda sama reha peale astumist.

Demokraatia on ajas muutuv tõlgendus rahva võimust. Vanakreekas oli aluspõhimõte, et lubatud on kõik, mis pole keelatud. Tänapäevane versioon demokraatiast sedastab, et lubatud on see, mis on lubatud. Algne versioon jättis ruumi loovusele ja vastutusele. Tänapäevane eeldab lühikese keti küljes ja etteantud noodist, aga siiski omal soovil laulvat rahvast.

Diktatuur on piiramatu võimuga diktaatori märg unenägu, mida ta näeb koos oma rahvaga. Enamasti on see tingitud rahva kroonilisest harimatusest, mis omakorda tingib religioosse usu ühte õigesse vastusesse ja lihtsatesse lahendustesse. Diktatuurini viiv harimatus ei ole tingitud haridusasutuste puudusest vaid seal evitavast monokultuursest õpetusest.

Edu on plaanitud seisundi saavutamine kooskõlas saavutaja väärtushinnangutega. Õnneks on väärtushinnangud ajas muutuv nähtus. Edukate oluline ühisjoon on see, et nad on muutnud harjumuseks nende asjade tegemise, mida ebaedukatel teha ei meeldi.

Elevandistunud ego on haiglaselt suureks kasvanud enesehinnang iseenda olulisusest ehk endale üleelusuurusega tähenduse omistamine.

Elu on sugulisel teel leviv ja surmaga lõppev haigus. Seda juhul, kui elu on mõtestamata. Mõtestatud elu on imeline võimalus luua igal järgneval hetkel parim versioon iseendast kui võrratust loojast.

Elu mõte on mõistuses elava inimese äratuskell, mis enamasti tiriseb tühja. Kuni korraga saabub ehmatav ärkamine ja arusaamine, et elu on mõttetu. Kui siis veel aega on, võib ise elule mõtte anda. Ja kui siis veel aega on, võib ka sellele mõttele elu anda.

Erimeelsus on meeleseisund, mis kujuneb läbi enda ja teiste võrdlemise. Paratamatu nähtus, kuna tugineb erineval tajul, mõtlemisel, tunnetel ja tahtmisel.

Fanaatik on mingisse ideesse religioosselt kiindunud entusiast. Võimeline täitma kogu ruumi – sarved Taevas ja sõrad Põrgus.

Haridus on elukestev protsess, mille käigus kujuneb välja ja üha paraneb inimese valmisolek pidevalt muutuva eluga hakkama saada.

Haritus on seisund, mis iseloomustab inimese võimet konkreetsel eluhetkel konkreetsete elumuutustega toime tulla. Eeldab terviku mõistmist ja võimet ette näha, mis juhtuda võib. No ja siis veel ka oskust ära tunda, kui juhtuma hakkab.

Hetkes olemise kunst on meisterlik oskus püsida teadlikult olemasolevas aegruumis. Sarnaselt õpihuvile kaasasündinud oskus, mille kehv kool võib olematuks pärssida. Hiljem nõuab taastamine pikaajalist sihikindlat harjutamist. Võimaldab luua soovitud reaalsust selles aegruumi punktis (siin ja praegu), kuhu mineviku süütunded ja tuleviku hirmud ei küündi.

Hing on inimese puhul tema keha elustav loomus. Üksiti on see ka argise Mina kodu, kus on ruumi kohtumiseks nii Kõrgema Mina kui ka Varju ehk Teisikuga. Valguse ja Varju vastasseis loob hinges pingevälja, kus sünnib eneseteostus.

Hingerahu on seisund, mis iseloomustab inimese võimet teadlikult korrastada oma meelte kaudu vastuvõetud andmete mõtestamist. Rahumeelne mõtestamine viib tõe tunnetamise ja hingerahuni.

Hingevalu on kvalitatiivselt uue suhte kujunemisele eelnev ja kaasnev nähtus. Sarnaselt füüsilisele valule on ka see valu aisting. Kannatamine valu ajendil on iga inimese isiklik valik.

Hirm on müütiline tegelane, kelle ema on teadmatus ja isa on teadmata. Tal on kaks külge: pärssiv hirm ehk paanika ja alalhoidev ettevaatlikkus. Kuldreegel on, et saad seda, mida kardad. Plaatinareegel on, et kui kardad, ära tee ja kui teed, ära karda!

Homo soveticus on nõukogude võimu pärand. Ta on pealtnäha üsna tavaline inimene – käib tööl ja joob nädalavahetusel. Kui on vaja teha tähtis otsus, avaldub tema eripära. Tema peab saama oma suurt juhti kuulda, et tolle poolt tehtud otsus vastu võtta.

Huumor on inimese anne mõõduka lõbususe ja optimismiga vastu astuda inimese enda ja maailma küündimatusele, argimuredele ning ebakõladele.

Ideoloogia – teadlikult inimeste maailmavaate mõjutamiseks kujundatud väärtuste ja hoiakute kogum.

Idioot on viisakuse raamidest väljunud määratlus inimese kohta, kes näib elavat omaloodud maailmas, millel puudub seos teiste inimeste tajutud reaalsusega.

Iseregulatsioon on loodusele omane võime tagada süsteemi elutegevuseks vajalik tasakaal selle sisemise juhtimise abil.

JOKK on õigusalane lühend, mis tähendab, et juriidiliselt on kõik korrektne. Iseloomustab oskust mähkida alasti ebaausus auklikku seadusekangasse.

Jumal on kosmilise ja maise korrastatuse Looja, inimmõistusele hoomamatu ja seletamatu. Midagi, millest kõik on alguse saanud ja mis kätkeb endas kõike, mis olemas on. Seega kosmiline teadvus ehk kõige tingimusteta algolemus. Teatud käsitlustes on Jumal müstiline tegelane, kes teab täpselt, kuidas elu Maal ja Taevas käima peab. Võitleb teise müstilise tegelasega, kes valitseb Põrgut. Ilmselt valge heteromees, kel naist pole, aga on üks ja ainus poeg. Väidetavalt armastab kõiki, aga käitub nagu (nõukaaegne) õpetaja. Karistab neid, kes ei tee täpselt seda, mida tema tahab ja saadab need konkurendi juurde Põrgusse.

Kasvatus on Peeter Põllu järgi „teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimlisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk“. Lihtsasti öeldes – oma sõnade ja tegude kooskõlas hoidmine, et nii nooremale põlvele eeskujuks olla.

Keskeakriis on hingeseisund, mis kaasneb surelikkuse teadvustamise ja arusaamisega, et väga palju pole enam jäänud. Ameerika arengupsühholoog Erik Erikson on öelnud, et keskeakriis tekib siis, kui inimene on seni oma elus juhindunud teiste ootustest, mitte elanud vastavalt oma vajadustele, huvidele ja võimetele.

Kirjanik on müstiline tegelane, kes lihtsalt ei saa ilma kirjutamata elada ja tunneb ohjeldamatut tungi kirjapandut jagada.

Konflikt on loomuliku ja rahumeelse erimeelsuse käremeelne järglane. Friedrich Glasli käsitluses sünnib sotsiaalne konflikt siis, kui vähemalt üks osapool kogeb mingi erimeelsusega seoses, et teise tegevus segab tal läbi elada või ellu viia oma kujutlusi, tundeid või kavatsusi. Suurepärane arengu tööriist.

Konfliktivõimekus on sotsiaalne oskus, mis kujuneb läbi järjekindla ühise õppimise ja harjutamise. Eeldab ründamise ja põgenemise vahele kolmanda seisundi tekitamist, mis ei ole surnu teesklemine. Friedrich Glasli järgi on isikliku konfliktivõimekuse aluseks enesekehtestamine. Enesekehtestamise eelduseid on kolm. Esiteks, suutlikkus tajuda ja mõista konflikti sümptomeid. Teiseks, võimekus olla autentne ehk jääda iseendaks. Kolmas eeldus on võime tahtmised ja suutlikkus kooskõlas hoida.

Kultuur on inimühiskonna arengut iseloomustav fenomen, mis kujuneb inimtegevuse tulemusel või tagajärjel. Kultuuri suurim mõjutegur on kasvatus.

Kultuurikatkestus on inimliku üleoleku ja ülbuse tagajärg. Algab sõnade ja tegude lahknemise ning sellest tingitud austuse kadumisega. Järgneb hukkaläinud põlvkonna ja teiste rahvaste süüdistamine. Lõpuks võtavad kultuursed inimesed valge lina ümber ja roomavad vabatahtlikult surnuaiale.

Looduse seadused on lõputule evolutsioonile orienteeritud Elu toimimise aluspõhimõtted. Tagavad energiate muundumise ja elu jätkumise.

Maailmavalu on hingevalu, mis johtub maailma mittevastavusest inimlikele ootustele ja ideaalidele. Sünnib ja süveneb kokkupuutes ahnuse, pettuse ja vägivallaga.

Meem on idee või sellest kantud harjumus, mis levib ja muteerub jäljendamise kaudu. Tuleneb kultuurist ja on võimeline kultuuri (ümber)kujundama.

Molutamine – Fred Jüssi väljend viljaka mittemidagitegemise kohta. Seisund, kus mõtlemine lakkab olemast ega tule Olemist segama. Hea vahend, millega tappa aeg enne, kui see sinu tapab.

Monokultuur on loodusliku mitmekesisusega karjuvas vastuolus olev kultuurinähtus. Tingitud primitiivsest, saamahimule orienteeritud maailmavaatest. Märksõna on odavus. Tegeliku hinna arvutavad välja lapselapsed. On tõenäoline, et nad kahtlevad oma esivanemate terves mõistuses.

Mõtlemine on 100% tajust sõltuv protsess, mille käigus kasutame seda, mis on meie mälus. Mällu talletub ainult see, mida me tajuma. Kuna taju sõltub vaatenurgast, siis võib mõtlemine olla kangekaelsele inimesele väga valuline protsess.

Newtoni kolmas seadus on suhtlemise alusreegel. Kui mina hakkan suruma, siis surutakse vastu. Igale jõule on vastujõud, sama suur ja vastasmärgiline.

Normaalne on hinnanguline väide, mis lähtub ühetaolisuse standardist. Tuleneb sõnast norm, mis tähistab kokkuleppelist või sunniga kehtestatud nõuet. Sotsiaalselt eksisteerib norm vaid siis, kui see kehtib. See tähendab, et allutab inimeste toimimise perekonna, kogukonna või ühiskonna kui terviku huvidele.

Järgmine mõiste juba neljapäeval (24.11) hommikul …