Otsustasin siia paari järgmise kuu jooksul koondada kõik oma FB seinal avaldatud mõisted, mis pärinevad autobiograafilise triloogia “Üks Kõiksus” esimesest raamatust “Ühestumine”. Või õigemini selle raamatu viimasest osast, mis kannab nime Targutava Inimese Seletav Sõnaraamat ehk TISS.

See sõnaraamat sündis naeruväärsest ideest, et universumit ja elu on võimalik defineerida. Sellega seoses ei maksa järgnevat liiga tõsiselt võtta. Olen lugenud umbes 2500 raamatut, seepärast olen üsna kindel, et selles sõnaraamatus on vaid mõni üksik originaalne sõnaseletus. Ülejäänu on üles korjatud ja pisut kõpitsetud mõtted mind mõjutanud õpetajatelt, mõnele silmatorkavalt äratuntavale panin mõjutaja nime juurde.

Hoolimata akadeemilise kraadi puudumisest, püüdsin alguses olla tõetruu, kuid inglise-, saksa- ja venekeelsed allikad viisid mind vääramatult ladina- ja kreekakeelseteni välja. Nii ma jätsin raamatu selles osas algallikatele viitamise teadlikult kõrvale. See ei ole teadustöö ja veel vähem on see filosoofia ajaloo õpik. Järelikult ei ole mõtet TISSi külge rippuma jääda. Kui suutäie naerda saad, on asi juba hästi. Kui mõni mõte ajus uued seosed loob, siis on see juba üle mõistuse hea tulemus.

Aeg on jõud, mis võimaldab põhjusel tulemuse või tagajärjena esile tõusta.

Andestus on lahti laskmine ja vabanemine sellest, mis mind ega teisi enam ei teeni. See on mineviku ümberhindamine ja sellele uue, kõrgema väärtuse andmine. Tingimusteta kingitus sellele, kes tahtlikult või tahtmata eksis.

Antroposoofia on Rudolf Steineri loodud inimesest lähtuv maailmavaade, mille keskmes on iseennast tunnetav inimene. Kreeka keeles tähendab ἄνθρωπος inimest ja σοφία tarkust. Seega siis tarkus või teadmine inimesest.

Areng on uue kvaliteediga suhte kujunemise protsess. Toimub läbi muutuse, mis kutsub esile kriisi. Kui senine suhtumine ja suhe enam ei toimi, annab kriis võimaluse need kvalitatiivselt uuele, toimivale tasemele tõsta. Arengu eeldusteks on tähelepanuvõime avardumine, loominguvabadus ehk eksimishirmu ületamine ja julgus ning oskus lahti lasta sellest, mis enam ei toimi.

Armastus on mina juurest meieni kulgemise teekond ehk protsess, mille käigus tingimused oma mõtte kaotavad. Armastus on täiuslikkuse tunnetamine ja terviku mõistmine. See on ühtsustunne kõigega. Armastus on andmine, mitte saamine, ja otsus, mitte vastus.

Autoritaarsus on ülemvõimule pimesi alistumise nõue. Selle juured on kinni konkurentsis – autoritaaril on alati õigus, sest muidu ei saa olukorda kontrolli all hoida. Teine arvamus on sama mõttetu kui teine rool ralliautos.

Autoriteet on vaimne mõjuvõim, mis võrsub armastusest. Kasvab eeskuju ja tähenduste loomise toel. Väetiseks on väärikus, usaldus ja austus.

Déjà vu on seisund, mis tekib vahetult enne teist korda sama reha peale astumist.

Demokraatia on ajas muutuv tõlgendus rahva võimust. Vanakreekas oli aluspõhimõte, et lubatud on kõik, mis pole keelatud. Tänapäevane versioon demokraatiast sedastab, et lubatud on see, mis on lubatud. Algne versioon jättis ruumi loovusele ja vastutusele. Tänapäevane eeldab lühikese keti küljes ja etteantud noodist, aga siiski omal soovil laulvat rahvast.

Diktatuur on piiramatu võimuga diktaatori märg unenägu, mida ta näeb koos oma rahvaga. Enamasti on see tingitud rahva kroonilisest harimatusest, mis omakorda tingib religioosse usu ühte õigesse vastusesse ja lihtsatesse lahendustesse. Diktatuurini viiv harimatus ei ole tingitud haridusasutuste puudusest vaid seal evitavast monokultuursest õpetusest.

Edu on plaanitud seisundi saavutamine kooskõlas saavutaja väärtushinnangutega. Õnneks on väärtushinnangud ajas muutuv nähtus. Edukate oluline ühisjoon on see, et nad on muutnud harjumuseks nende asjade tegemise, mida ebaedukatel teha ei meeldi.

Elevandistunud ego on haiglaselt suureks kasvanud enesehinnang iseenda olulisusest ehk endale üleelusuurusega tähenduse omistamine.

Elu on sugulisel teel leviv ja surmaga lõppev haigus. Seda juhul, kui elu on mõtestamata. Mõtestatud elu on imeline võimalus luua igal järgneval hetkel parim versioon iseendast kui võrratust loojast.

Elu mõte on mõistuses elava inimese äratuskell, mis enamasti tiriseb tühja. Kuni korraga saabub ehmatav ärkamine ja arusaamine, et elu on mõttetu. Kui siis veel aega on, võib ise elule mõtte anda. Ja kui siis veel aega on, võib ka sellele mõttele elu anda.

Erimeelsus on meeleseisund, mis kujuneb läbi enda ja teiste võrdlemise. Paratamatu nähtus, kuna tugineb erineval tajul, mõtlemisel, tunnetel ja tahtmisel.

Fanaatik on mingisse ideesse religioosselt kiindunud entusiast. Võimeline täitma kogu ruumi – sarved Taevas ja sõrad Põrgus.

Haridus on elukestev protsess, mille käigus kujuneb välja ja üha paraneb inimese valmisolek pidevalt muutuva eluga hakkama saada.

Haritus on seisund, mis iseloomustab inimese võimet konkreetsel eluhetkel konkreetsete elumuutustega toime tulla. Eeldab terviku mõistmist ja võimet ette näha, mis juhtuda võib. No ja siis veel ka oskust ära tunda, kui juhtuma hakkab.

Hetkes olemise kunst on meisterlik oskus püsida teadlikult olemasolevas aegruumis. Sarnaselt õpihuvile kaasasündinud oskus, mille kehv kool võib olematuks pärssida. Hiljem nõuab taastamine pikaajalist sihikindlat harjutamist. Võimaldab luua soovitud reaalsust selles aegruumi punktis (siin ja praegu), kuhu mineviku süütunded ja tuleviku hirmud ei küündi.

Hing on inimese puhul tema keha elustav loomus. Üksiti on see ka argise Mina kodu, kus on ruumi kohtumiseks nii Kõrgema Mina kui ka Varju ehk Teisikuga. Valguse ja Varju vastasseis loob hinges pingevälja, kus sünnib eneseteostus.

Hingerahu on seisund, mis iseloomustab inimese võimet teadlikult korrastada oma meelte kaudu vastuvõetud andmete mõtestamist. Rahumeelne mõtestamine viib tõe tunnetamise ja hingerahuni.

Hingevalu on kvalitatiivselt uue suhte kujunemisele eelnev ja kaasnev nähtus. Sarnaselt füüsilisele valule on ka see valu aisting. Kannatamine valu ajendil on iga inimese isiklik valik.

Hirm on müütiline tegelane, kelle ema on teadmatus ja isa on teadmata. Tal on kaks külge: pärssiv hirm ehk paanika ja alalhoidev ettevaatlikkus. Kuldreegel on, et saad seda, mida kardad. Plaatinareegel on, et kui kardad, ära tee ja kui teed, ära karda!

Homo soveticus on nõukogude võimu pärand. Ta on pealtnäha üsna tavaline inimene – käib tööl ja joob nädalavahetusel. Kui on vaja teha tähtis otsus, avaldub tema eripära. Tema peab saama oma suurt juhti kuulda, et tolle poolt tehtud otsus vastu võtta.

Huumor on inimese anne mõõduka lõbususe ja optimismiga vastu astuda inimese enda ja maailma küündimatusele, argimuredele ning ebakõladele.

Ideoloogia on teadlikult inimeste maailmavaate mõjutamiseks kujundatud väärtuste ja hoiakute kogum.

Idioot on viisakuse raamidest väljunud määratlus inimese kohta, kes näib elavat omaloodud maailmas, millel puudub seos teiste inimeste tajutud reaalsusega.

Iseregulatsioon on loodusele omane võime tagada süsteemi elutegevuseks vajalik tasakaal selle sisemise juhtimise abil.

JOKK on õigusalane lühend, mis tähendab, et juriidiliselt on kõik korrektne. Iseloomustab oskust mähkida alasti ebaausus auklikku seadusekangasse.

Jumal on kosmilise ja maise korrastatuse Looja, inimmõistusele hoomamatu ja seletamatu. Midagi, millest kõik on alguse saanud ja mis kätkeb endas kõike, mis olemas on. Seega kosmiline teadvus ehk kõige tingimusteta algolemus. Teatud käsitlustes on Jumal müstiline tegelane, kes teab täpselt, kuidas elu Maal ja Taevas käima peab. Võitleb teise müstilise tegelasega, kes valitseb Põrgut. Ilmselt valge heteromees, kel naist pole, aga on üks ja ainus poeg. Väidetavalt armastab kõiki, aga käitub nagu (nõukaaegne) õpetaja. Karistab neid, kes ei tee täpselt seda, mida tema tahab ja saadab need konkurendi juurde Põrgusse.

Kajakoda on keskkond, kus meeldivad inimesed räägivad meeldivat juttu. Ebameeldivaid kuulatakse siis, kui räägivad mesijuttu. Kajakojas käiakse kinnitust saamas ja andmas.

Kasvatus on Peeter Põllu järgi „teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimlisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk“. Lihtsasti öeldes – oma sõnade ja tegude kooskõlas hoidmine, et nii nooremale põlvele eeskujuks olla.

Keskeakriis on hingeseisund, mis kaasneb surelikkuse teadvustamise ja arusaamisega, et väga palju pole enam jäänud. Ameerika arengupsühholoog Erik Erikson on öelnud, et keskeakriis tekib siis, kui inimene on seni oma elus juhindunud teiste ootustest, mitte elanud vastavalt oma vajadustele, huvidele ja võimetele.

Kirjanik on müstiline tegelane, kes lihtsalt ei saa ilma kirjutamata elada ja tunneb ohjeldamatut tungi kirjapandut jagada.

Konflikt on loomuliku ja rahumeelse erimeelsuse käremeelne järglane. Friedrich Glasli käsitluses sünnib sotsiaalne konflikt siis, kui vähemalt üks osapool kogeb mingi erimeelsusega seoses, et teise tegevus segab tal läbi elada või ellu viia oma kujutlusi, tundeid või kavatsusi. Suurepärane arengu tööriist.

Konfliktivõimekus on sotsiaalne oskus, mis kujuneb läbi järjekindla ühise õppimise ja harjutamise. Eeldab ründamise ja põgenemise vahele kolmanda seisundi tekitamist, mis ei ole surnu teesklemine. Friedrich Glasli järgi on isikliku konfliktivõimekuse aluseks enesekehtestamine. Enesekehtestamise eelduseid on kolm. Esiteks, suutlikkus tajuda ja mõista konflikti sümptomeid. Teiseks, võimekus olla autentne ehk jääda iseendaks. Kolmas eeldus on võime tahtmised ja suutlikkus kooskõlas hoida.

Kultuur on inimühiskonna arengut iseloomustav fenomen, mis kujuneb inimtegevuse tulemusel või tagajärjel. Kultuuri suurim mõjutegur on kasvatus.

Kultuurikatkestus on inimliku üleoleku ja ülbuse tagajärg. Algab sõnade ja tegude lahknemise ning sellest tingitud austuse kadumisega. Järgneb hukkaläinud põlvkonna ja teiste rahvaste süüdistamine. Lõpuks võtavad kultuursed inimesed valge lina ümber ja roomavad vabatahtlikult surnuaiale.

Looduse seadused on lõputule evolutsioonile orienteeritud Elu toimimise aluspõhimõtted. Tagavad energiate muundumise ja elu jätkumise.

Loovus on võime luua uusi tähendusi ja innovatsioon on nende tähenduste elujõu testimise meetod.

Lähedus on hingeline mõõde (nagu päikese valgus ja soojus kokku), mis isiklikul usalduslikul suhtel võrsuda võimaldab.

Maailmavalu on hingevalu, mis johtub maailma mittevastavusest inimlikele ootustele ja ideaalidele. Sünnib ja süveneb kokkupuutes ahnuse, pettuse ja vägivallaga.

Meem on idee või sellest kantud harjumus, mis levib ja muteerub jäljendamise kaudu. Tuleneb kultuurist ja on võimeline kultuuri (ümber)kujundama.

Molutamine on Fred Jüssi väljend viljaka mittemidagitegemise kohta. Seisund, kus mõtlemine lakkab olemast ega tule Olemist segama. Hea vahend, millega tappa aeg enne, kui see sinu tapab.

Monokultuur on loodusliku mitmekesisusega karjuvas vastuolus olev kultuurinähtus. Tingitud primitiivsest, saamahimule orienteeritud maailmavaatest. Märksõna on odavus. Tegeliku hinna arvutavad välja lapselapsed. On tõenäoline, et nad kahtlevad oma esivanemate terves mõistuses.

Mõtlemine on 100% tajust sõltuv protsess, mille käigus kasutame seda, mis on meie mälus. Mällu talletub ainult see, mida me tajuma. Kuna taju sõltub vaatenurgast, siis võib mõtlemine olla kangekaelsele inimesele väga valuline protsess.

Mõõdukus on valik teada oma mõõtu ja mitte seda teistele peale suruda.

Newtoni kolmas seadus on suhtlemise alusreegel. Kui mina hakkan suruma, siis surutakse vastu. Igale jõule on vastujõud, sama suur ja vastasmärgiline.

Normaalne on hinnanguline väide, mis lähtub ühetaolisuse standardist. Tuleneb sõnast norm, mis tähistab kokkuleppelist või sunniga kehtestatud nõuet. Sotsiaalselt eksisteerib norm vaid siis, kui see kehtib. See tähendab, et allutab inimeste toimimise perekonna, kogukonna või ühiskonna kui terviku huvidele.

OBG ehk oдна баба говорила (üks eit rääkis) – maailma vanim teadeteagentuur, üles ehitatud erakordse fantaasiaga külanaiste tihedale suhtevõrgustikule.

Olemine on harmooniline seisund, kus rahunenud meeled hingerahule ukse avavad. Selles seisundis inimene ühteaegu teab ja kogeb, kes ta tegelikult on.

Olme muda on pealtnäha oluline ollus (igapäevased sebimised), mille sisse suured ideed kinni jäävad ja jõuetuks hääbuvad.

Organiseeritud vastutustundetus – poliitikas levinud tragikoomiliste seaduspügalatega (näiteks Eesti Vabariigi põhiseaduse §62) turvatud juhtimismeetod sogases vees suure kala püüdmiseks.

Pealisülesanne on kõige olulisem põhjus hommikul voodist välja ronida ja tegutsema hakata. Püüdlus, mille meeles hoidmine annab ka pealtnäha mõttetule tegevusele olulise tähenduse.

Peer – päritav aadellik seisus, mille ajahammas on närinud mittepäritavaks austusavalduseks asja- ning ajakohaste teenete eest. Kirjapildis, häälduses ja ka suhtumises mõnel juhul väga sarnane kõhutuulele.

Peteri printsiip on ametialase karjääri kiire ja kurva lõppmängu seadus. Sedastab, et erinevatel põhjustel (mõtlematus, rumalus, edevus, ambitsioon) viimati vastuvõetud ametikoht nõuab olemasolevast palju suuremat kompetentsi.

PISA (Programme for International Student Assessment) on mõjukaima majandusorganisatsiooni (OECD) üleilmne katse kinni püüda, puuri panna ja ära mõõta hariduse Sinilind. Tehnokraatlik unistus mõõta mõõdetamatut. Iga kolme aasta tagant tunnistatakse, et rohkem on vaja uurida, et paremini mõõta. Üks on aga kindel – kuidagi on see Sinilind seotud 15aastaste noortega. Maailma parim pesitsuskoht on arvatavasti Kuressaare linnas.

Platseebo on farmakoloogi õudusunenägu. Teaduslikult tõestatud tõhus ja ohutu vahend ravimiusku inimese tabletiorjusest väljaaitamiseks.

Potjomkini küla on tegelikkuse ilustamise võrdkuju. Väidetavalt püstitas vürst Grigori Potjomkin Novorossias 1787 Vene keisrinna Katariina II tarvis külade makette. Eesmärk oli jätta mulje, nagu oleks piirkond tihedalt asustatud ja valitseks üldine heaolu. Näimise musternäide.

Probleem on soovitu ja tegelikkuse erinevus, mis pesitseb inimese peas. Kui mul on probleem, siis on see minu probleem ehk minu soovitu ja tegelikkuse erinevus. See erinevus innustab ja teinekord lausa sunnib inimese pingutama. Üdini positiivne nähtus ja inimese igakülgse arengu üks peamisi eeldusi. „Probleemsele“ võib probleem olla ületamatult probleemne.

Propaganda on üksikute tõeteradega dekoreeritud patriootiline pläma, mida. endast kõrgel arvamusel vähemus kasutab uskumatu eduga heauskse enamuse ohjamiseks.

Puberteet on kahe arenguetapi vaheline kriisiperiood, mille käigus kujuneb välja uue kvaliteediga jätkusuutlikkus (suguküpsus). Sellele eluperioodile on iseloomulik heitlik, isegi vastutustundetu käitumine, mis on tingitud aju arengu eakohasest eripärast. Puberteedi käigus jagatakse maailm kaheks: iidoliteks ja idiootideks.

Reaalsus on mõjuvõimas illusioon. Kõik senised reaalsuse kirjeldused on osutunud vaid ajutisteks oletusteks. Kujuneb üksikisiku tasandil läbi vaatenurga, mis määrab taju, mis määrab uskumuse, mis määrab käitumise, mis viib tulemuse või tagajärjeni, mis määrab kogemuse, mis seonduva emotsiooniga kujundab reaalsuse. Seega on vaatenurka muutes võimalik muuta ka reaalsust.

Rämpstoit on korporatiivselt toodetud olematu toiteväärtusega toidulaadne ollus. Sisaldab reeglina sõltuvust tekitavaid aineid ja pealtnäha madalat hinda. Normaliseeritud kõrvalnähtus saamahimule orienteeritud ühiskonnas.

Siirderiitus – kultuuriline lävend ühest eluetapist teise üleminekul. Eluline näitemäng, mis aitab kehastuda uude (ühiskondlikku) rolli. Loodusele omasest ehk loomulikust eemaldunud ühiskonnas kujuneb sellest jõuga allutamise akt.

Sotsiaalne spagaat – sarnaselt sportlikule spagaadile, kus ühe isiku kaks jalalaba asetsevad teineteisest ebanormaalselt kaugel, kirjeldab sotsiaalne spagaat olukorda ühiskonnas, kus tähelepanu on viidud tervikult kahele vastandlikule äärmusele.

Suhe on andmise tööriist, mille teine nimi on kavatsus. Saamisele rajatud suhe valmistab tulevikus reeglina pettumuse. Suhte otstarve on luua püha kontekst, milles väljendada oma parimat ettekujutust iseendast.

Teaduslik on mõtteviis, mille abil saab jälgida mingit nähtust, püstitada hüpoteesi, luua testitav mudel, koguda andmed, täpsustada, muuta hüpoteesi või loobuda sellest jne, kuni üldteooria täiendusteni välja. Ortodokssest vaatenurgast ei ole teaduslik mõtteviis enam teaduslik, kui see tegeleb mõõtmatuga. Siis muutub see uhuuks.

Teadvus on jõud, mis toob lõputu arengu võimalustest esile just praegu tajutava reaalsuse.

Terve Mõistus on kuuluvust rõhutav intellektuaalne personaalne töövahend (IPTV). Enamasti lõike- või löögiriist, millega saab teiste inimeste arusaamatu jama ja muu ebamõistliku enda jaoks sobilikku vormi lõigata või lüüa. Väljastatakse Kajakojas koos tõendiga keskmisest kõrgema enesehinnanguga isikule.

Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants on suurepärane pingeallikas. Tekib vastandlike tunnete või teadmiste kujunedes. Ärgitab haritud inimest ennast muutma. Harimatule on see hea põhjus süüdistada teisi inimesi, parteid ja valitsust või siis lihtsalt ebaõiglast elu.

Tõde on midagi, mis peitub alati vastandite ühtsuses. Selle leidmiseks on vaja meelerahu, mis lubab vastanditega kohtuda. Tõe leidmine pühitseb ja annab hingerahu. Ameerika kirjanik Ernest Hemingway oli veendunud, et tegemist on liikuva pühaga.

Tõenduspõhine (ka teaduspõhine) on otsustajate (rahastajate) huvidest lähtuv vaatenurk. Ligipääs vastavatele andmebaasidele on reeglina tasuline või muul moel piiratud.

Usk on veendumusele tuginev lojaalsus, mis ei eelda mõistlikku seletust. Religioosne usk tegeleb olemasoluga seonduvate küsimustega. Näiteks juurdleb, kas Jumal on olemas. Enamasti pesitseb usk inimese südames. Ratsionaalne usk pesitseb vasakus ajupoolkeras, mis usub et on parem kui parem. Tegeleb nn tõenduspõhiste asjadega nagu näiteks Suur Pauk.

Vabadus on võime taluda tingimusi. Vabaduse eeldus on sisemine korrastatus ja välised kokkulepped. Seega on tegemist mõtestatud tegevuse ajendiga. Vabadus puudub, kui puudub kujutlus sellest. Et kahe inimese vahelise vabaduse piiri teada saada, peab üks neist seda piiri rikkuma.

Vaim võib ala- ja üleharitud inimese jaoks olla tont. Vaimsel teekonnal olijale Elu olemuse kandja. Eesti keeles kasutatakse seda sõna enamasti inimese sisemaailma ehk psüühikaga seotud nähtuste märkimiseks. Vaimse olendina kannab inimene endas ettekujutust väärtustest ja ideaalidest. Ka siis, kui ta seda endale ei teadvusta …

Vaimne epideemia on inimtekkelistest katastroofidest kõige laastavam. Ohtlikum kui nälg, maavärinad, viirused ja vähk kokku. Levib läbi hirmu ja propaganda.

Valitsemine on võimu teostamine. Näiteks riigi juhtimine ja elu korraldamine laiemas mõttes. Algab enesevalitsemisest ja lõppeb selle kaotamisega.

Vastutus on õiguse ja kohustusega kaasnev nähtus. Vastutustunne ja aktiivsus kujunevad läbi (ea- ja võimetekohase) otsustamises osalemise. Ülo Vooglaid on öelnud, et otsustamismängudes osalemine võib ühiskonnas viia võõrandumise ja rollikonfliktini, kus ühed enam ei taha ja teised enam ei saa vanaviisi elada.

Vettinud mäger on uppunud reaalsustajuga vanakooli ärimees, kes usub, et majandus (see tähendab Tema) on riikluse alustala ja rahvas on tööjõuressurss.

Voo seisund on ülemeeleline kogemus, mille käigus lahustuvad nii ego kui ka aeg. Selles seisundis reaalsus avardub ja liikumine muutub plastiliseks. Enda liigutuste kontrollimine on lihtne nagu lapsemäng. Probleemid haihtuvad ja kõik saab võimalikuks. Sest Mina Olen on Kõik mis On – Üks Kõiksus.

Väärtused on oluliste tähenduste loomiseks vajalikud lingvistilised vormid. Läbi läheduse ja isikliku usaldusliku suhte edasiantuna kestavad need vormid põlvest põlve. Iga põlvkond valab siiski neisse vormidesse oma sisu ehk tähenduse ja hindab neid oma väärtushinnangutega. Uus sisu omakorda mõjutab vormi ja nii see evolutsioon kulgeb …

Võim on inimsuhetele tuginev sotsiaalne ressurss. Suure mõjujõuga kultuuri kujundamise vahend. Võrreldav torust paiskuva veejoaga, millega saab niisutada loodust, kustutada tuld, aga ka rahvast laiali ajada. Täna saab üksikisiku mõjuvõimu hinnata selle järgi, mitme telefonikõne kaugusel on ta otsustajast (kes vee lahti keerab).

Õpetaja võib olla inimene, aga võib olla ka raamat, muusikapala, film, olukord jne. Õpetaja aitab olnut, olevat ja tulevat uuel moel mõista. Idamaise uskumuse järgi tuleb õpetaja siis, kui õpilane on valmis. Ühe teise uskumuse järgi on õpetaja siiski vaid isik, kellel on ette näidata hulk seisust tõendavaid pabereid.

Õpetamine on õppijale ea- ning võimetekohaste eelduste loomine enda ja Elu kui terviku mõistmiseks.

Õppimine on teadaolevale uute seoste juurde loomine. Aluseks on juba mällu talletatud seosed. Kuna mällu saab jääda vaid see, mida tajume, siis on küsimus tajupiiride avardamises. Parim õppimise viis on õpetamine, sest see innustab oma tegusid sõnadega ühitama.

Õige ja vale on hinnangulised sildid, mis eristuvad toimimise ja eesmärgi valguses. Õige on see, mis aitab eesmärki saavutada ja vale on see, mis takistab. Nii eesmärgi kui ka sildi seadmisel lähtume reeglina väärtustest. Arengutaset näitab võimekus eesmärke, nende toimet ja väärtusi ajas ümber hinnata.

Ärevus on tulevikku suunatud hirm. Alateadliku või ka teadliku muretsemise tagajärg. Mitte segi ajada elevusega, mis on tulevikku suunatud rõõm.

Üksi hakkamasaamine võib kujuneda viljatuks eneserahuldamiseks.

Üks Kõiksus on hingeseisund, kus vastandlikud äärmused antipaatia ja sümpaatia kaotavad oma senise tähenduse ja tähtsuse. Motivatsioonita inimene langeb selles seisundis apaatiasse. Motiveeritu tõuseb aga empaatiasse. Läbi empaatia tunneb motiveeritu üksolemist kõigega ehk siis Üks Kõiksust.