Edit Content
Meeskonnakoolituse programm “XXI sajandi ettevõte”

Varsti oleme juba 16 aastat XXI sajandis. Juba enne saabumist ristiti see infosajandiks ja väideti, et võim saab olema nende käes, kes valdavad infot. Mulle paraku tundub, et võim on alati olnud infovaldajate käes? Milles siis uue sajandi eripära ikkagi seisneb? Kas äkki selles, et oma võimaluse saavad need, kes infot jagama õpivad? Kindel on see, et info hulk on drastiliselt suurenenud ja et see on muutunud väga paljudele lihtsasti kättesaadavaks. Siit kerkivad tänasele juhile kaks olulist küsimust:
1. Kuidas selekteerida välja kõige olulisem info õigete juhtimisotsuste tegemiseks?
2. Kuidas õpetada oma inimesi olulist infot teadlikult eristama ja vastutustundega jagama?

Kui räägime  juhtimisinnovatsioonist tänases maailmas, siis  räägime tsentraalsete juhtimistegevuste vähendamisest ning töötajate loovuse, oskuste ja algatusvõime paremast rakendamisest. Nii väidab Gary Hamel, üks juhtimisinnovatsiooni eestkõnelejatest maailmas. Paraku räägitakse Eestis juhtimise uuendamisest märksa vähem kui  toodete ja teenuste innovatsioonist.

Põhjus on ilmselt selles, et tänased edukad juhtimistrendid nõuavad juhilt ja omanikult väga suurt julgust usaldada oluliste otsuste tegemine nn rohujuure tasandile. See aga nõuab omakorda valmisoleku kujundamist ehk haridusse investeerimist rohujuure tasandil.  Maakeeles tähendab see, et valdaval enamusel meeskonna liikmetest on vaja mõista ettevõtet kui terviksüsteemi ja enda rolli selles süsteemis. Ideaalis peaksid kõik meeskonnaliikmed veel ka  jagama sarnaseid väärtushinnanguid ning olema tavapärasest paremad suhtlejad.

Juhtimisvaldkonna uuringutulemuste põhjal on Eesti ettevõtete juhid üldiselt rahul nii kasutatavate juhtimispraktikate kui organisatsiooni ülesehitusega. Samas toovad uurimuse autorid välja, et antud kõrged hinnangud ei ole alati põhjendatud ¹. Nimelt on paljud ettevõtted liialt tsentraliseeritud, isegi keskjuhtide otsustesse kaasamine on ebapiisav, kontrollimine on formaalse iseloomuga ning töötajate motiveerimisel on kesksed palga ja tasudega seotud tegurid.

Võimalik valik

Mis eeldustel saaksime eesrindliku maailmaga ühte sammu astuda? Ilmselt on kõigepealt vaja veenduda, kas kõigil meeskonnaliikmetel on enda ja ettevõtte eesmärkide osas selgus majas. Alles siis saame rääkida pühendumisest, keskendumisest ja efektiivsusest.

Teiseks on mõistlik juurutada arusaam sellest, et head suhted on selged suhted. See ei tähenda sõbrasuhteid, pigem on oluline inimeste valmisolek üksteist ära kuulata ja konsensusele jõuda! Konsensus on olukord, kus keegi ei ole vastu ja selle eeldus on õhkkond, kus saab oma mõtteid ja tundeid jagada. Alles siis saame rääkida sünergia kujunemisest ja tõsisest konkurentsieelisest.

Kolmandaks on vaja olulistele inimestele (loodan, et Sul pole ühtegi ebaolulist) ehk neile, kes teevad olulisi otsuseid meeskonnas, selgitada tervikprotsessi olemust ettevõttes. See ei ole raketiteadus vaid kindel arusaam sellest, kus ja kuidas läheb tööprotsessis vastutus ühelt inimeselt teisele üle. See on kindlates reeglites ja ühtses standardis kokkuleppimine. Alles siis saame rääkida vastutuse kujunemisest.

Neljandaks on oluline leida ja hoida ühiseid väärtusi. Vaja on üheskoos otsustada, millise 2-3 põhiväärtuse igapäevane kindlameelne järgimine aitab meeskonnal eesmärkideni jõuda. Selleks on vaja need väärtused konkreetseteks minavormis tegevusteks sõnastada ja üksteist volitada vajadusel ennast korrale kutsuma. See tõstab meeskonnas kriitika talumise võimet, empaatiat ja valmisolekut õppida. Alles siis saame rääkida juhtimisinnovatsioonist.

Konkreetne lahendus

Pakume Sulle koostöös mitme partneriga (Kiviõli Seikluskeskus, Tuhamäe Hostel, BBQ Catering, Hansabuss ning Haller ja Haller) võimalust oma meeskonna või juhtkonna koolitamiseks, et need, juhtimise kaasajastamiseks vajalikud eeldused oma ettevõttes luua.

Oleme oma kahepäevase koolitusprogrammi nimetanud „XXI sajandi ettevõte“, taotlusega leida läbi koolitusprotsessi järjekordne praktiline mudel innovaatilisest Eesti ettevõttest.

Lähtuvalt oma väärtushinnangutest kutsume osalema neid ettevõtjaid ja meeskondi, kes usuvad, et:
1. koostöö on olulisem kui konkurents;
2. suhted määravad elu kvaliteedi;
3. tõeline kasu on kahepoolne.

Lisaks sellele eeldame, et tulijad on praktilised inimesed, kes soovivad läbi õpiprotsessi leida reaalses elus toimivaid tööriistu, mis aitavad igaühel eraldi ja meeskonnal oma võimetele vastavaid tulemusi saavutada.

Kõnealused kaks koolituspäeva võiksid olla kalendaarselt teineteisele järgnevad, et kasutada ära võimalust ühel õhtul terve meeskonnaga kahe koolituspäeva vahel vabas vormis olulisi asju arutleda ja pingevabas õhkkonnas üksteist paremini tundma õppida. Kõik koolitusprogrammi osad on üles ehitatud praktilistele ja kogemuslikele harjutustele ning nende analüüsile. Seepärast sobib programm nii juhtide vaimu teritamiseks kui ka meeskonna kui terviku ühtesulandamiseks. Igal juhul on oluline, et meeskonnakoolituse puhul oleksid ka juhid kaasatud, vastasel juhul on juhtimiseuuendustest keeruline rääkida J. Nende kahe arengupäeva ülesehitus on alljärgnev:

I päev

09:30 saabumine koolituskohta, suupisted
10:00 Sissejuhatus programmi ja eeldustes kokkuleppimine
11:30 paus
11:45 Kuidas seada enda ja meeskonna eesmärke?
13:15 lõuna
14:15 Kuidas saavutada eesmärke?
15:15 paus
15:30 Meeskondlik harjutus vabas õhus
17:30 paus
17:45 Kuidas luua, hoida ja vajadusel lõpetada suhteid?
18:45 Päeva kokkuvõte
19:30 saun + õhtusöök + filmvaatamine

II päev

08:00 hommikusöök
09:00 Tagasivaade eelmisesse päeva, kuidas kujuneb vastutus?
11:00 paus
11:15 Kuidas suhted mõjutavad töötasu?
13:00 lõuna
14:00 Kuidas leida ja hoida ühiseid väärtusi?
15:30 paus
15:45 Kuidas õpitu edukalt igapäevatöösse rakendada?
16:45 Programmi kokkuvõte
17:00 kojusõit

Pakutud lahenduse maksumus

Koolitusprogramm koosneb seitsmest alljärgnevalt loetletud komponendist ja kujuneb konkreetse ettevõtte vajadusest ning valikutest lähtuvalt. Ideaalis on osalejate arv kuni 18 inimest, siis saavad kõik piisavalt kõneaega, mahuvad mugavasti bussi istuma ja hostlisse ööbima ning tuhamäele seiklema.

1. Kahe koolituspäeva hind on 2×1100 = 2200 eurot, millele lisandub käibemaks

Hinna sees on 4-5 eelintervjuud, koolituspäevad, õppematerjalid, abimaterjalide kasutamine filmide ja audioraamatute näol. Juba 12 aastat on kõigil Haller ja Haller koolitustel 100% raha tagasi garantii. Kui tulemus ei rahulda, siis teeme esmalt tasuta vigade paranduse ja kui seegi peaks ebaõnnestuma, siis maksame kogu raha tagasi.

2. Koolitusruumide rent 145€ x 2 = 290€ + 20% km

Koolitusruum on avar (120 m²) ja valgusküllane ning asub Tuhamäe seikluskeskuse privaatsel kolmandal korrusel. Hind sisaldab kõiki koolituse läbiviimiseks vajalike tehnilisi vahendeid.

3. Sauna rent 50€ + 20% km

Hubane saun asub samuti keskuse privaatsel kolmandal korrusel vaatega tuhamäele. Hinna sees on kolm tundi sauna.

4. Toitlustamine 700€ + 20% km

Toitlustamise eest kannab hoolt BBQ Catering, kelle hallata on seikluskeskuse teisel korrusel asetsev Hill Cafe. Väljapakutud hinna sisse kuuluvad 19nele inimesele  7 tee ja kohvipausi (65+42+30+42+ 42+ 30€), kaks lõunasööki (130+130), üks hommikusöök (100) ja üks õhtusöök (230), mis serveeritakse esimesel õhtul sauna ja kinosaali vahele III korrusel.

5. Transport 2 x 150€ = 300€ + 20% km

Kohalesõitmise teenust pakub Hansabuss. Hind on arvestatud 19 kohalise mugava väikebussiga sõiduks esimesel hommikul Tallinnast Kiviõlisse ja teisel õhtul Kiviõlist tagasi Tallinna.

6. Atraktsioonid 24 x 18€ = 432€ + 20% km

Esimesel koolituspäeval on võimalik valida meeskondlikuks tegevuseks erinevate atraktsioonide vahel. Vaikimisi on välja pakutud meeskonnamäng 18nele inimesele.
Trosslaskumine + mägiautod (690€ / 2h / 15-20in grupp jagatakse kaheks)
Bagisafari (50€ / inimene, 2h)
Meeskonna- või seiklusmäng (29€ / inimene, 1,5h)

7. Majutus 9 x 36€ =324€ + 20% km

Ööbitakse keskusest 50 meetri kaugusel Tuhamäe hostlis, kus on kokku 33 ööbimiskohta ja terve maja rentimine maksaks 650€ öö. Vaikimisi on välja pakutud 18 inimese majutamine kahestesse tubadesse.

¹ Laitinen, E.K., Lukason, O.  (2014), „Do firm failure processes differ across countries: evidence from Finland and Estonia“ forthcoming in Journal of Business Economics and Management.

Heade soovidega
Aivar Haller
mentor
5162211