Iseregulatsioon ja eesmärgistatud toimed kõlab nagu heebrea keel 🙂 . Millest me siis maalähedaste inimestena selle teema raames räägime? Esiteks sellest, kuidas saada ja jääda iseseisvaks. Vaatame üle kuidas luua eeldused, mille toel inimesed ja organisatsioonid ise hakkama saavad ning teisi aidata suudavad. Sellega loogilises seoses õpime paremini mõistma juhitavate protsesside olemust – vaatame, mille poolest erinevad juhtimine, valitsemine, haldamine, valdamine ja sidustamine? Õpetajatena on selles valdkonnas minu jaoks olulist rolli mänginud Ülo Vooglaid, Margaret Wheatley ja Manfred Ketz de Vries.
1. Põhitaotlus on aidata inimesel kujuneda iseseisvalt mõtlevaks, otsustavaks ja tegutsevaks isiksuseks, kes tahab ja suudab tegutseda ning vastutada.
2. Iseseisvuse esmane eeldus on huvi olemasolu ja selle säilimine.
3. Huvi säilib üksnes otsustamise ja vastutamise koostoimes.
4. Otsustama õpib inimene üksnes valikusituatsioonis.
5. Valikusituatsioonil on kolm olulist tunnust:
a. vähemalt üks alternatiiv,
b. võimalus lisada alternatiive,
c. õigus otsustada oma parima äratundmise järgi.
6. Otsustamine on looming, psüühilise pingeseisundi kulminatsioon.
7. Otsustamine on vastutustunde ja aktiivsuse kujunemise eeldus.
8. Otsustamine on protsess, milles ilmnevad nii otsustajate kui ka otsuse täitjate vaimne tase, haridus, arukus, ausus jne.
9. Otsuse õigsust ehk väärtust saab hinnata selle täitmise tulemuste ja tagajärgede põhjal.
10. Juhi edukus sõltub eelkõige otsuste kvaliteedist.
11. Otsuse kvaliteedi määrab terviku mõistmine.
12. Kui minu ettevõtte edukas toimimine on häiritud ehk soovitu ja tegelikkus erinevad, siis on vaja muuta viite asja:
a. eesmärki,
b. koosseisu,
c. struktuuri,
d. tegutsemise põhimõtteid ja
e. hindamise kriteeriumeid.
13. Tulemus saab olla efektiivne ainult süsteemse tööjaotuse korral.
14. Juhtimine, valitsemine, haldamine, valdamine ja sidustamine ning teised eesmärgistatud protsessid on otsuste jadad.
15. Juhtimise objektiks on protsessid ehk ajalises järjestuses ja loogilises seoses olevate sündmuste järjepidev jada. Juhtimise põhieeldus on otsuste täitmine.
16. Valitsemise objektiks on inimesed ja põhieelduseks on korrale allumine.
17. Haldamise objektiks on materiaalsed väärtused ja põhieelduseks nende väärtuste hooldamine.
18. Valdamise objektiks on mittemateriaalsed väärtused (teadmised, oskused, keel, suhted jne) ning põhieelduseks on vallatavate väärtuste kasutamne.
19. Sidustamise objektiks on süsteemid, sealhulgas näiteks meeskond, kes on võimeline täitma kõiki oluliseks peetavaid ülesandeid. Sidustamise põhieelduseks on koostöö.
20. Iseseisvuse kujunemine ja püsima jäämine on võimalik ainult koostöös.
Aitäh teavitamast. Loodan, et edaspidi saame vähemalt ajast ja teemast teada vare, materjalid võivad tulla hiljem.
Tuleb loobuda illusioonist, et inimene saab olla täiesti iseseisev, st ilma kaasinimesteta. Otsuste kvaliteedi hindamisel tuleb arvestada sellega, et õigel ajal mitte vastu võetud otsus on sageli halvem otsus, kui ebatäiuslik otsus, mis võeti vastu ja viidi siiski ka ellu. Kõike korraga pole alati vaja muuta. Mingi järjepidevus on samuti vajalik.
Ahoi Jüri
Tänan Sind taas kiire reakstiooni eest. Sinu tähelepanek aja ja teema osas on asjakohane (kuigi mõlemad on ka blogis saadaval – https://test.haller.ee/2010/09/14/liivakella-seminarid-sugisest-uues-kuues-ja-uues-kohas/
Muu osas juhin tähelepanu sellele, et Liivakella Seminari arutelud on ellu kutsutud selleks, et õppida kuulama, analüüsima ja sünteesima. Üksiti ka lugema 🙂 – kui oleksid enne kirjutama hakkamist leidnud mahti saadetud teesid lõpuni läbi lugenud, siis ilmselt oleksid kirjutanud midagi muud?
Asjade kontekstist väljavõtmine nõuab terviku tundmist! Oled üks õpetajatest, kelle käest seda ise õppinud olen :-).