3. päev 20.07.2009, sõitu 19,2 + 1,5 + 5,6 = 26,3 km, sõiduaeg 2.50 + 1.10 = 4t

12. Noor kapten ametit õppimas

5.30 äratus, siis pakkisime kuni 7ni. 7:20 – 10:10 aerutasime purje toel ennelõunaks Kugskärile. Läbisime 19,2 km ning nägime läbi udu ka Bengtskäri majakat. Seejärel keeras tuule edelasse ja paisutas ülesse järgmise tormi. Indrek: istutasime endid ühe üksildase mökki verandale. Käisime saart uudistamas ja pildistamas. Õhtul torm vaibus ja otsustasin edasi minna. Startisime 22:20 ehk üsna päikseloojangu eel.

Navigeerimine oli kaunis keeruline, kuna tumeneva taeva foonil muutusid laiud ühtlaseks mustaks triibuks ning Indrekul oli keeruline läbi lukuaugu (GPSi ekraan) paistvat virtuaalset reaalsust ning hämarat füüsilist reaalsust ühitada. Soovitus nr 10: tihedas saarestikus ja hämaras navigeerimiseks peab tüürimehel olema enne veele minekut kurss kaardi järgi maha pandud ja pöördemärgid GPSis eelhoiatusega tähistatud.

Külgtuul oli päris karm ja halva nurgaga, aga NW suunda kannatas hoida. Sellesse suunda jäi ka Örö (N59º48’51,3“ E022º19’49,4“), kuhu me lõpuks 23:30 peale 5,6 km läbimist maabusime. Randusime mitte põhisaarele vaid lõunapoolsele kõrgemale kivirünkale, mille otsast avanes imekaunis vaade. Esmakordselt sain oma telgi panna lausa süsta kõrvale ehk siis randusime muru peale.
Indrek: veidi enam kui meresõit tekitas probleeme GPSide vahetus. Aivari kepsus oli ülitäpme Saaristomere ja Ahvenamaa merekaart, aga tema juhendamise järgi ei tulnud mul sitakarede (väikesaared Indreku kõnepruugis) vahel navigatsioonist midagi välja. Mulle oli GPSi kaardi kasutamine algul üsna harjumatu. Igal juhul oli see järjekordne pingete allikas. Pidasin seljatagant kostvat nohinat hoolsa õpilase keskendumise tunnuseks. Pärast selgus, et see oli hoopis tige naabrimees, kellele mu koolipapalik toon vastu hakkas 🙂 .

Järgmisel päeval